Eliise kolme kuune :)

Sündimise lugu

Juba jupp aega oli kahtlus, et mina end kõhus õigetpidi ei viitsi keerata.. emme tegi harjutusi ja arvati et ehk ta ikka viimasel minutil keerab aga ei 2. augustil oli komisjon mis otsustas et tuharseisus last ei ole tark sünnitada vaid tuleb emme kõht lõhki lõigata.
Niisiis 13.augustil pidi emme kella 10ks minema haiglasse. Ilm oli väga palav ja päiksepoolses palatis oli täielik saun. Üldiselt oli see mõtetu päev, tehti kindlaks et endiselt tuharseis ja siis polnud muud kui oodata järgmist päeva sest hommikuks oli plaanis minu väljavõtmine kõhust. Issi tuli hommikul kell 8 ka haiglasse ja sai emmega veidi aega juttu ajada siis viidi emmega mind ära. Seni kuni emme ette valmistati saadeti issi ühte ruumi mind ootama. Kell oli 9 lõigati emme kõhtu auk (emme ei maganud aga ei tundnud ka midagi) 9.06 tegin ma nii suurt rõõmukisa ja nägin oma emmet esimest korda! Peale emme musi viidi mind kaaluma-mõõtma ja seal nägin ma oma issit :)
Nii ma siis sündisin :) Emme õmmeldi kokku ja toodi ka meie juurde (seni oli issi süles maailma imetlenud) Kogu värk sinnani kuni sain tissi otsa kestis vast kokku 45minutit. Ja siis pandi mind ühe suure mäe otsa ja kuna mul oli janu ja kõht tühi siis ampsasin ma seal kõikke mis ette jäi ja lõpuks hakkas ühest nupust piima tulema ja see on minu söök tänase päevani.
Paar tundi olime emme issiga seal ruumis kus igasugu masinad olid emme küljes, mingid tädid käisid soovisid õnne ja vaatasid mida masinad teevad. Emme enesetunne oli väga hea ja tasapisi hakkasid jalad ka liikuma uuesti. Siis viidi meid korrus kõrgemale intensiivpalatisse kuhu jäi emme 24tunniks. Muide süüa juua emmele ei antud õhtul ainult teed ja järgmine hommik teed ja mõned parankad. Igaljuhul emmel pold mingit und ja kogu selle aja oli ta üleval... jõle igav oli ja luges raamatut välja arvatud siis kui mina temaga olin. Peaaegu terve päeva aga ööseks viidi mind teiste lastega ühte ruumi magama- no et emme saaks magada. Aga emme ei maganud vaid lobises pool ööd ühe tädiga kel ka see öö oli laps keisriga südinud. Vat nii.
Lõuna ajal tuli issi ja me läksime perepalatisse. No emme eriti hästi püsti ei saanud aga ukerdas ikka kui oli vaja kempsu minna või nii. Issi hoidis mind süles ja vahetas mähkmeid ja küll nad siis imetlesid mind. Ja siis ma naeratasin issile esimest korda!